Küla interaktiivne ajalugu

Hüüru küla ja mõisa ajaloo uurimist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

RM-KYSK_logo_reg_toetuseks-Vektor-suur_sygis2015

HÜÜRU KÜLA INTERAKTIIVNE ARHIIV

Kodukoha uurimine on olnud Eestis pikaajaliseks traditsiooniks, kuid tuleb tunnistada, et Hüüru küla ajalugu pole eriti uuritud. Aastatel 2015-2017 toetas KÜSK MTÜ Hüüru Külaseltsi taotlust Hüüru küla ja mõisa ajaloo uurimiseks ja interaktiivse arhiivi moodustamiseks.
Arhiivide ülesandeks on infot talletada ja jagada, nii mõtlesime ka meie Hüüru teemal koostada omaenda arhiiv ja see digitaalsena kättesaadavaks teha kõigile huvilistele. Loodetavasti ärgitab see kedagi ka oma talukohta lähemalt uurima või mälestusi koguma.
Dokumendid, kaardid ja fotod on laiali erinevates arhiivides, seega tuli kõigepealt arhiividest materjal leida, sellest aru saada, sest vanemad dokumendid on vanas saksa keeles, tellida digikoopiad ning üles riputada Hüüru Külaseltsi kodulehel asuvasse interaktiivsesse arhiivi.

Pea kahe aasta jooksul on külastatud Rahvusarhiivi Tartus (Ajalooarhiiv), Tallinnas (Riigiarhiiv) ja Tallinna Linnaarhiivi. Fotosid on leidunud Rahvusarhiivi filmiarhiivis, Maanteemuuseumis, Vabaõhumuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis.
Siinkohal mõned näited leidudest, sest tegelikult on dokumente palju ja eri ajastutest.
Mõisaga on seotud olnud ka veski, mis praegugi ju külas oluline asutus on.
Vanim tervikdokument veski kohta leidus Tallinna Linnaarhiivis ja on veski sissetulekute ja väljaminekute raamat aastast 1680,1681.
Nii nagu Hüüru mõisa on ka veskit esmakordselt mainitud 1560 aastal kui Tallinna komtuur need Blasius Hochgrevele üle on andnud.
Hüüru mõisa puudutav vanim tervikdokument on dateeritud 1761 aastast ja puudutab kohtuvaidlust kahe lesestunud aadliproua Wrangelli ja Rehrbinderi vahel Hüüru mõisa asjus. Paljud dokumendid ongi pärit erinevate astmete kohtutoimikutest.
Kohtumaterjalid kajastavad erinevaid kaebusi ja kriminaalseid juhtumisi, näiteks valeraha avastamine ja kadunud talupoja juhtum, aga ka äkilisi surmajuhte, kuid siiski kõige enam erinevaid võlakohustuste täitmisi ja vekslite lunastamist.
Kohtuasjadest tuleb välja, et reaalselt on Hüüru mõis olnud rohkem rendil ja härrasrahvast on seal elanud vaid eelpool nimetatud Maria Juliana Wrangell ja Konstantin von Ungern-Sternbergi lesk Charlotte.
Mõisa riigistamise ajal 1921 oli omanikuks von Weymernid (Rannamõisa ja Muraste omanikud), kes küll veski asjaajamise üleandmist kinnitasid, kuid mõis oli jällegi välja renditud.
Mõisa riigistamise käigus on üles loetud nii loomad kui tööriistad ja meierei ning sepikoja sisseseaded. Tore on lugeda hobuste ja veiste nimesid ning kirjeldusi!
1920-ndate aastate dokumentidest on huvitav veel lugeda mõisamaa asundustaludeks jagamist. Teadupärast anti maad eeskätt Vabadussõjas võidelnutele ja nii on maad saanud linnatööline, käsitööline ja rätsep! Täitsa nagu filmis „Sügis”!
Hüüru mõisas asuva Harku 6-klassilise algkooli kohta leiab materjale Tallinna Linnaarhiivist.

Teistlaadi informatsiooni pakuvad aga kaardid, kus võib näha mõisamaade piire, maade jaotumist põllu, heina ja karjamaadeks. Tingmärkide järgi on vähemalt mõisa ümbruses enamjaolt märg heina -ja karjamaa. Oma olemuselt oligi Hüüru karjamõis, mida tõendavad XIX saj. kaardilt nähtavad rohkete abihoonete olemasolu ja esindusliku mõisapargi puudumine.
Vanim dateeritud foto on 1920-ndatest aastatest mõisahoonest ja kõrvalhoonetest. Maanteemuuseumil oli fotosid silla ehitamisest, mis pidi toimuma 20 saj. alguses.

Interaktiivne arhiiv koosnebki erinevatest alajaotustest. Ajaloo all on lühikokkuvõte ajaloost ja kronoloogia, interaktiivne arhiiv jaguneb : dokumendid, kaardid, fotod.
Projektide õnnestumistele aitasid kaasa järgmised kogukonna liikmed:
Ivi Tomingas
Hedy Kuusalu
Lennart Tullus
Marek Ploompuu
Külli Ots
Irja Targama
Ja muidugi kutsume kõiki ajaloohuvilisi külastama meie interaktiivset arhiivi-ajalugu on huvitav!

Comments are closed